Kohtla vallavalitsus

General information

Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jőhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, millega külgnevad idas Jőhvi, lőunas Mäetaguse ning läänes Lüganuse kirikukihelkonna vallad.
Valla põhiväärtuseks on võrratu loodus kõigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega. Vallal on pikk merepiir koos Eesti ilusaima ja kõrgeima pankrannikulõigu - Ontikaga. Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkõige kambriumi ja alamordoviitsiumi suurejoonelise paljandina. Unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastikukaitseala. 1996.a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja - Eesti pankranniku meie kodumaa looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Ontika pankranniku 5,5-6,0 km matkarada on üks lülikene Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni poolt kavandatud rahvusvahelisest jalgsimatkarajast E9. Loodusjõud on miljonite aastate jooksul kujundanud 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu ning Eesti kõrgeima -25 m - Valaste joa. Langevast veest uhutud ja taimkatteta Valaste järsaku kaljuseinas on kõige parem vaadelda Põhja-Eesti paekalda klindipaljandi läbilõiget kihtide kaupa. Kaunis on juga ka talvises jäärüüs. Valaste juga on nii valla kui ka maakonna vaatamisväärsus, kuhu on rajatud vaateplatvorm, mis annab võimaluse imetleda kõike seda kaunist, mille on meie jaoks loonud loodus oma võitmatus jõus. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Põhja - Eestis mindi üle põlispõllundusele ning hakati matma nn. Tarandkalmetesse. Muinasaja lõpuks oli Kohtla valla asutus põhijoontes välja kujunenud ning jäi seejärel enam - vähem muutumatuks paljudeks sajanditeks. Toonaste külade loetelu on meieni jõudnud Taani hindamisraamatu vahendusel, mis koostati tõenäoliselt 1241.a