ilus Villem

General information

Esimene akadeemilise haridusega eesti kunstnik Johann Köler nägi Hiiumaal Kassaris Vaemla mõisas poolteist sajandit tagasi kutsarit, kohaliku möldri poega Tamme Villemit, ja kasutas teda modellina.

Jaan Kross on novellis «Kolmandad mäed», pannud Köleri meenutama seda kohtumist nõnda:

«Päevitanud, tõmmukas, kergelt võõramaine nägu. Imeselgete joontega nägu. Peaaegu piibellikult puhas,» meenutab kunstnik. «Ma käskisin tal talli juurest kirve õlale võtta ja seadsin ta sinnasamasse tara äärde seisma.»

Tavatult kaunite näojoontega mees oli ümbruskonnas tuntud kui Ilus Villem. Köler joonistas ja maalis teda korduvalt.

Villem oli ümbruskonnas üks arukamaid ja andekamaid mehi. Tundis hästi sadulsepatööd, purssis saksa keelt, oskas kirjutada ja kangast kududa. Ka mõis hindas Villemi vaimuandeid. Nimelt oskas ta hästi kaarte joonistada ja Stackelbergid kasutasid tihti tema abi. Ka oli Villem see, kes esimesena andis Kassari mõisa omanikule nõu ehitada 1,5 km pikkune maasild, mis praegu ühendab Kassarit Hiiumaaga. Köler tegi Stackelbergi kenast kutsarist pool tosinat etüüdi ja skitsi, muist Vaemlas, muist Kassaris. Tuntuim neist ongi Villem Tamme portree “Hiiu talumees kirvega”. 1879. aastal, kui Köler hakkas maalima Kaarli kirikule freskot, valis ta Kristuse prototüübiks Villem Tamme.

Ilus Villem ise oli juba õige vana mees, kui ta kuulis, et professor Köler oli tema näo järele maalinud Kaarli kiriku seinale Kristuse pildi. Ta otsustas veel enne surma seda vaatama minna ja võttis ette pika reisi Kassarist Tallinna. Ta olevat astunud ühel ennelõunal tühja kiriku võlvide alla, vaadelnud hulk aega pilti kirikuseinal ja lausunud siis omaette: “Jah, eks me kõik oleme loodud Jumala näo järele.”

Villem Tamm suri 1915. aastal 79aastasena. Villem, ta naine Ann ja tütar Helene on maetud Kassari kabeli surnuaeda. Villemi hauaplaadile on märgitud, et Köler on teda Kristusena maalinud.